Toolamaa tuuled `Limelight`

Aedhortensia madalama kasvukõrgusega sortide õite värvid turunduses

Miks turunduses? Värvitoonidel on selles väga suur roll. Kui on palju punast, siis igatsetakse valgemaid ja roosamaid toone. Kui sa oled punane, siis sa ei ole tegelikult sügis jne. See teebki nende turundamise viimasel ajal väga raskeks. Kauem valgemaks jäävaid sorte ei ole ka enam pakkuda. Need nende kõrghooajal ammu läbi müüdud.  Kuigi 100% valgeid sorte ei olegi olemas. Mingi õrn heleroosa toon tuleb neile õitsemise lõpu poole ikkagi. Üks klient ei tahtnud ka seda uskuda, et puishortensial ei ole enam valgeid õisi. Hoopis roheliseks olid läinud. Peab arvestama ühe taime liigi turustamisel ajastamist vastavalt hooajale.  Selle aasta soe kliima on väga mõjutanud aedhortensia õite värvust. Eelmine aasta püsis roosakas toon oktoobri alguseni. Toon allpool välja nende sortide head ja vead.

 Siin pildil Võõpsu kalameeste päeva laadal palju erinevaid sorte. Laat toimub nagu ikka juuli keskpaigas. Siin pildi peal hooaja kaunitarid nagu `Wim`s  Red` on sellel ajal valge ja õites esineb ka õrnalt tumeroosat, lillakat tooni. `Prim White` on täiesti valge sellel ajal ja mõne nädala pärast õies esineb ka heleroosat tooni. Nendel mõlemal sordil on õisikud hõredad. 

Siin pildil `Wim` Red` lillaks tõmbunud. Lüübnitsa laat on läbi ja tegemist augusti lõpuga. Väga huvitav. Meie teame roosat, heleroosat, punast, valget. Lillat kuuleksime nagu esimest korda. Kohe meenuvad need värvilised hortensiad, mis meie kliimas hakkama ei saa. Aga oleme mureta. Aedhortensia `Wim`s Red` saab meie kliimas väga hästi hakkama. See lilla on selle troopilise suve kingitus. Külmemal suvel ja sügisel seda tooni oodata ei maksa. Need sordid ikka aretatud Madalmaades või seal lähedal asuvates riikides, kus esimest lund loota alles detsembris.

Näe! `Jääkaru` keset juulikuud. Tegemist on nädal aega enne juuli lõppu oleva pildiga. Toimus avatud talude päev ja esimesed kliendid said osa `Jääkaru` ehk `Polar Bear` sordi esmaesitlusest. Sellel sordil on õitsemise aja algul rohekat tooni õied. Õisiku pikkus on kuni 30 cm. Üks pikema õisikuga aedhortensia sorte maailmas. Reeglina on suurema õisikuga sordid 2-3 meetrit kõrgemaks kasvavad aga see `Jääkaru` ainult 1,5 meetrit kõrge.

Mõni nädal hiljem. 

Jääb mulje, et keegi müüb puukooli väravas jäätist.

Nüüd täna tehtud pilt 5.09.2018. Õied on roosakamat kollakamat tooni. Eelmine aast nägin seda tooni sellel ajal ainult pildi pealt.

Kaks `Jääkaru` suureks kasvanud poega vaatavad kaugusesse.

`Little Lime` algul nagu ikka on õied valged. Kui ei ole `Bobo` sorti, käib ka see. Kasvab ainult 1,2 meetrit kõrgeks. 

Suuremal istikul on toon rohekam. Pilt mõne nädala pärast.

Tänane pilt on ikka väga värviline

See taim on väetatud natuke teistmoodi. Teised on väetatud osmocotiga ehk pikaajalise väetisega.

`Silver Dollar` tõeline lillekorv. Kasvab 1,5 meetrit kõrgeks ja õied värvuvad sügise poole heleroosaks. 

Belgias on kombeks seda sorti paigutada suuremasse lillepotti ukse kõrvale. Kliendid on küsinud ka minu käest, et kas meil saab ka. Saab küll, aga siis peate talveks kuhugi maa alla kaevama või katma millegagi pott ära. Mitte jätta päris lageda palja külma kätte. 

Seekord olid vaatluse all sordid, mille kasvukõrgus on 1,2 -1,5 meetrit. Turundusest nii palju, et madalamad sordid on läbi aegade kaubaks läinud ja leiavad omale uue omaniku päris kiiresti. Hoolimata sellest, mis värvi nad on. Neid on ikka jäänud alati piiratud kogus. Viimased lähevad ilusate silmade eest.

Toolamaa Aia kevad-talvised vaated

Hiigelsuured rododendronid Austraalias hommikukohvi kõrvale

Eesti külas käidud ja Katoomba turismilinn ei jäänud ka kaugele. See väikelinn asub Sinimägedes (Blue mountains) ning on Sydney lähedal üks populaarseimaid turismiväärtusi või koht mida Austraalias peab ikka nägema. Sellistes sihtkohtades on nagu ikka ilus ja üht teist näha. Mulle hakkasid linnas silma hiigelsuured rododendronid. Sinimäed ei ole Austraalias kõige soojem koht, talvel sajab seal isegi lund ning peetakse talvefestivali https://www.visitnsw.com/nsw-tales/things-to-do/katoomba-winter-magic-festival/?nst=0&gclid=Cj0KCQjwy9LVBRDOARIsAGqoVnvDFWH5wlhPmsk8yQTy77 kes loeb see sirvib ja saab ülevaate. Korraldatakse ka teist festivali, mida nimetatakse Rododendronite festivaliks http://www.rhodofestival.org.au/,  muidugi see on sealsamas Katoomba linna lähedal.

Hommikukohvi jõin ma hosteli rõdu peal, mille me üürisime neljaks päevaks. Siit üks hommikuvaade.

Muidugi see hoov eriti ilus ei olnud. Selline õitsev võsa.

Oi kui kole. Aga rodod on ilusad ja suured.

Aknast ka ilus vaade. Väga kõrge rodo. See hostel oli ikka kahekorruseline.

Päikeseline puhkehetk

Sõnajalg hommikukohvi kõrvale, mis varjas vaate rododendronile ära.

Kellegil hoovis üks suur põõsas.

Linna vahel ringi kõndides ka üht koma teist.

Mäed olid seal tõesti sinised.

Selliseid imekauneid vaateid ka juurde. Kuskil peaks olema Kolm õde. Neid kaljusid nimetati selliselt. See oli lugu kolmest aborigeeni õest ja nende saatusest. Muidugi selle loo kohta saab ikka kuskilt midagi surfata. Nagu turismipiirkondades ikka püütakse neid lugusid pähe määrida. Minu fookuses olid seekord rodod. Eks need aborigeenid ongi Austraalias üks suur müügiartikkel. Püüavad kuidagi omakasu huvides need valgete patud andeks saada.

Midagi jäi ka filmimiseks. Väike ülevaade sellest, mis selle Rododendroni linnakese lähedal veel leida ja vaadata on ning näide sellest, kuidas üks taime nimi suures turismiäris on võimalik ära kasutada.

Rahapuu Austraalias Eesti külas

Nagu näete seda rahapuud on kasutatud haljastuses ka Eesti külas Austraalias Thirlmere väikelinnas. Linn asub Sydneyst 89 km edela suunas ja seal on olnud Eesti üks tugevamaid kogukondi. Viimasel ajal seal eestlasi väga palju enam ei ela. Paljud on sealt aja jooksul ära kolinud ja hiilgeaegadel viiekümnendatel ja kuuekümnendatel tegelesid kanafarmidega. Osadele eestlastele ei meeldinud Austraalia ja mõned otsustasid hoopis Ameerikasse kolida. Ma ei teadnud sellel ajal toalilledest midagi. Pildistama pani mind see toalill ikkagi. Olin näinud meie kaugel põhjamaal kellegil kuskil toas. Olen taimedega kokku puutunud ja panin tähele. Nüüdsel ajal Austraalias eestlased kanafarmidega ei tegele ja nüüd saab raha ka puu otsast korjata, et ellu jääda. Sellest ma teen allpool natuke juttu.

Rahapuust saab lugeda ka hiljuti ilmunud Maakodu artiklist, mida saab lugeda siit http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kas-teil-juba-kasvab-kodus-rahapuu?id=80957993

Pilt jäi natuke udune

Kuidas need kased siia said? Jäi küsimata. Kuigi nägin neid seal veel kuskil haljastuses.

Paljudele meile meeldib unistada rahast ja selle kasvatamisest. Noorena ma unistasin ka suurest rahast ja olen oma elu jooksul maast madalast kasvatanud puid, millele pannakse silt peale ja tehakse neist raha. Minule kui noorele inimesele meeldis reisida. Kui reisida, siis kaugele Austraaliasse. Eelnevalt olin kuulnud, et sealt saab puu otsast väga palju raha kätte. Läksin siis seda imet kohe oma silmaga kaema. Pikemalt ma peatuma selle juurde ei jää, et kuidas ma maandusin esimeses linnas nimega Melbourne ja sealt edasi mindud Adelaide`i, kus kahe nädalaga rahad sai surnuks löödud. Esimeseks rahapuuks oli mul sidrunipuu. Puu juurde jõudmiseks oli vaja külastada kohalikku tööagentuuri. Karavanpargis paar päeva ootamist ja telkimist, saime ikkagi selle ihaldatud töökoha. Esimeseks tööandjaks osutus itaallane. Kindlasti ka tema vanemad sattusid siia oletatavasti kuskilt Põhja-Aafrika sõjaväevanglast. Need Itaalia sõdurid, kes Teises maailmasõjas inglastele vangi langesid, küüditati Austraaliasse, et nad enam oma kodumaal pahandust ei teeks. Kui seal natuke oma vangla aega ära oldud, siis andis Austraalia valitsus neile maad. Tingimusel, et nad regionaalses elaksid. Nüüd siis nende järeltulijad peavadki siin farme ja kasvatavad sidruneid. See eelnev teema võibolla ei lähe kokku, aga ajalugu mäletab ja ikkagi loob seoseid.

Väga okkalised olid nende puude oksad ja sellepärast oligi mul kapuuts peas. Sellist kasti korjas pool päeva ja selle eest maksti ainult 40 dollarit. See ei ole Austraalis mingi raha. Korjasin ikkagi RAHA. Päästsin oma elu ja ikkagi esimene teenistus. Sellist tööd ma tegingi seal kaks aastat ja teisel aastal nägin ka Eesti küla ära. Kuigi noori eestlasi nägin oma reisi jooksul harva. Kui oled alla kolmekümne aasta vana, on võimalus Austraaliasse teha tööviisa kuni kaheks aastaks. Saab veenduda, et rahapuu on päriselt ka olemas, mitte ainult muinasjutus. Kuigi seda Eesti külas olevat rahapuud nägin alles teisel aastal. Kui tahad jääda teiseks aastaks, siis pead töötama 80 päeva teise aasta viisa jaoks. Mida kõike peab tegema, et näha rahapuud.