Nagu näete seda rahapuud on kasutatud haljastuses ka Eesti külas Austraalias Thirlmere väikelinnas. Linn asub Sydneyst 89 km edela suunas ja seal on olnud Eesti üks tugevamaid kogukondi. Viimasel ajal seal eestlasi väga palju enam ei ela. Paljud on sealt aja jooksul ära kolinud ja hiilgeaegadel viiekümnendatel ja kuuekümnendatel tegelesid kanafarmidega. Osadele eestlastele ei meeldinud Austraalia ja mõned otsustasid hoopis Ameerikasse kolida. Ma ei teadnud sellel ajal toalilledest midagi. Pildistama pani mind see toalill ikkagi. Olin näinud meie kaugel põhjamaal kellegil kuskil toas. Olen taimedega kokku puutunud ja panin tähele. Nüüdsel ajal Austraalias eestlased kanafarmidega ei tegele ja nüüd saab raha ka puu otsast korjata, et ellu jääda. Sellest ma teen allpool natuke juttu.
Rahapuust saab lugeda ka hiljuti ilmunud Maakodu artiklist, mida saab lugeda siit http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kas-teil-juba-kasvab-kodus-rahapuu?id=80957993
Pilt jäi natuke udune
Kuidas need kased siia said? Jäi küsimata. Kuigi nägin neid seal veel kuskil haljastuses.
Paljudele meile meeldib unistada rahast ja selle kasvatamisest. Noorena ma unistasin ka suurest rahast ja olen oma elu jooksul maast madalast kasvatanud puid, millele pannakse silt peale ja tehakse neist raha. Minule kui noorele inimesele meeldis reisida. Kui reisida, siis kaugele Austraaliasse. Eelnevalt olin kuulnud, et sealt saab puu otsast väga palju raha kätte. Läksin siis seda imet kohe oma silmaga kaema. Pikemalt ma peatuma selle juurde ei jää, et kuidas ma maandusin esimeses linnas nimega Melbourne ja sealt edasi mindud Adelaide`i, kus kahe nädalaga rahad sai surnuks löödud. Esimeseks rahapuuks oli mul sidrunipuu. Puu juurde jõudmiseks oli vaja külastada kohalikku tööagentuuri. Karavanpargis paar päeva ootamist ja telkimist, saime ikkagi selle ihaldatud töökoha. Esimeseks tööandjaks osutus itaallane. Kindlasti ka tema vanemad sattusid siia oletatavasti kuskilt Põhja-Aafrika sõjaväevanglast. Need Itaalia sõdurid, kes Teises maailmasõjas inglastele vangi langesid, küüditati Austraaliasse, et nad enam oma kodumaal pahandust ei teeks. Kui seal natuke oma vangla aega ära oldud, siis andis Austraalia valitsus neile maad. Tingimusel, et nad regionaalses elaksid. Nüüd siis nende järeltulijad peavadki siin farme ja kasvatavad sidruneid. See eelnev teema võibolla ei lähe kokku, aga ajalugu mäletab ja ikkagi loob seoseid.
Väga okkalised olid nende puude oksad ja sellepärast oligi mul kapuuts peas. Sellist kasti korjas pool päeva ja selle eest maksti ainult 40 dollarit. See ei ole Austraalis mingi raha. Korjasin ikkagi RAHA. Päästsin oma elu ja ikkagi esimene teenistus. Sellist tööd ma tegingi seal kaks aastat ja teisel aastal nägin ka Eesti küla ära. Kuigi noori eestlasi nägin oma reisi jooksul harva. Kui oled alla kolmekümne aasta vana, on võimalus Austraaliasse teha tööviisa kuni kaheks aastaks. Saab veenduda, et rahapuu on päriselt ka olemas, mitte ainult muinasjutus. Kuigi seda Eesti külas olevat rahapuud nägin alles teisel aastal. Kui tahad jääda teiseks aastaks, siis pead töötama 80 päeva teise aasta viisa jaoks. Mida kõike peab tegema, et näha rahapuud.
