kolmapäev, 30. oktoober 2019

Esimene päev Praha Botaanikaaias sügisvärvide lummuses

Ilm oli vihmane ja mõtlesin, et selliseks see jääbki. Veetsin oma öö seal kirsipuu aluses hotellis, mis asus hoopis kaugemal linnaosas. See pole Prahas oluline. Metroo ja trammid sõidavad. Mõeldud tehtud võtsin suuna Praha Holešovice metroojaama poole. Sealt väljus buss nr. 112. See viib ka loomaaeda, mis asub sealsamas. Kaelkirjaku pildi järgi oli näha. Kasutasin metrood esialgu. Läksin seal jaamas maha, kus google kaart käskis. Leidsin sealt õige bussijaama üles ja jõudsin botaanikaaia värava põhja sissepääsu juurde.
 Kaart ikka nende keeles. Eks pildi pealt ole üht teist näha.
Sissepääsuks tuli lunastada pilet 155 tšehhi krooni. Selle eest sai külastada ka troopiliste taimede kasvuhoonet. Kui ei tahtnud kasvuhoonet, siis maksid ainult 100 kohalikku krooni. 5 krooni oli ettenähtud info ehk brošüüri eest. Infoajastu ikkagi. Reisil ikka juhtub ka. Kaotasin selle pileti tuulega esimese vaimustusega ära. Kasvuhoone värav oli elektrooniline. Näitasin seal tšekki ja avati see värav seal. Ei läinudki 50 kohalikku krooni raisku. Pilet kehtib 24 tundi.
 Ileks
 Sõnajalg. Sellised kasvavad Austraalias.
Esimesed taimed tervitavad. Nendega on olnud ka mujal maailmas kokkupuude. Siin kasvavad nad lageda taeva all. Saavad selles kliimas hästi hakkama. Varjutaimede osakond oli põhja värava juures.

Hiigelsuur kollektsioon iiristest ja päevaliiliatest.
Uhke mänd. Mägimänniga ei olnud tegu. 
Põhja-Ameerika preeriataimestik. Edasised pildid päikeselisemad.
 Võimalus pugeda läbi tomatite värava või tunneli ilma kileta.

 Tomatitest ei ole öökülm üle käinud

 Meil laatadel nähtud suvelilled aga minust kõrgemad
Kartul on selleks korraks võetud
Nüüd lähme Põhja-Ameerika osakonda. Näha on, et indiaanlased on kohal. Tegelikult nimetatakse ka tšehhe euroopa indiaanlasteks. Neil pikad juuksed ja pats taga. Vaatasin, et see mood siiani käibel. Mitte kuskilt kaheksakümnendate discofilmist.
Valged mehed on vist  tee ehitanud

Vaatetorn. Sinna sai sisse minna. Avanes sealt hingemattev vaade linnale.



Tee nüüd kindlaks? Kas siin kujutati piisoneid?
 Vägev piknikulaud veel vägevama vaatega.


Varsti jõuame vaarikaaia juurde

 Nimed ka peal










 Siin sai kraanist omal soovil vett juurde lasta.
 Selline viimasel ajal populaarsust koguv minimaja. Seal sees ei elatud. Midagi mesilaste teemalist oli seal sees.
Olen jõudnud kohviku juurde. Selline modernne tõstetud maja.
 Jaapani aed. Paremal on villase lodjapuu liik sellise natuke pikema lehega.


 See vaher on tõesti punane.

 Maailma kõige raskem taimepott.











 Wisteriat kasutatud pergolas
Jaapani aed ei saa ilma jaapani ebaküdooniata.
 Aedhortensia nägin ka oma ihusilmaga ära. Neid seal ei paistnud eriti haljastuses. Terve botaanikaaia peale üks sort. Tee mis tahad kolme päeva peale kokku.



 Pigem ikkagi teist liiki hortensiat oli kohata nii tänavahaljastuses kui ka koduaedades. Siin paistavad need päris lopsakad, mis meil talvel keldrisse pannakse.


 Bambus tundis ennast seal päris koduselt.


Töö ja vaade muutub siin rutiiniks. Turistile vaade mõnele töö.
 Kui see suvel õitsema läheb.
 Oliivipuu

Vahemere osakond. Lavendli ja rosmariinide sortiment võttis silme eest kirjuks.
Mis ja kus?
Müür ja luuderohi. Ka seda teed kaudu sai kuhugi.
 Viinamarjaistandus oli botaanikaaia küljes.
 Palju erinevaid sorte oli seal esindatud. Tegelikult sellest istanduses olidki erinevad sordid.
 Vaade Trooja lossile
 Turismi kõrghooaeg oli möödas ja kahjuks vein jäi joomata.



Jumalik vaade Vltava jõele ja seda koos viinamarjadega alates 13 sajandist.




 Bambus

 Euroalused igal pool levinud. Miks mitte ka botaanikaaia kohvikus.

Kohvitass saab kunagi mullaks.

Ilm oli ilus ja 20 kraadi oli päevast päeva. Välikohvikud olid igal pool avatud. Milline nauding.
Fata morgana nimeline kasvuhoone. Täis midagi troopilist.
 See peaks Austraalia olema. Esimese hooga kõike ei hõlma ja ei jõua. Parandan ehk tulevikus vea.

 Kanntaimi ikka jagus.


 Troopiline Ameerika






 Kalad ka ikka.
Põnev ja huvitav, rohkem pilte sellest kasvuhoonest panen üles instagrami. Kasvuhooneid on mõistlik külastada ikka külmemal ajal. Kaks ülejäänud päeva sain väljas veedetud.

Nüüd jõudsin Tasmaaniasse jälle tagasi. Küll maailm on väike. Nostalgia tuli peale. Paistab, et eukalüptid kasvavad Tšehhimaal ka päris jõudsasti. Tasmaanias talvel ka -10 kraadi külma. Meil samuti selline talv vahetevahel.
 Kreeka pählid kasvasid seal täiesti vabalt. Olid valmis ja võtsin mõned kaasa.
 Sellised suured nad ongi. Viinamarjaistandus taamal. Kreeka ilma Kreekata.
 Nüüd tagasi sinna, kust tulin. Selle lõuna väljapääsu bussipeatus. Kui keegi pilti suumib, saab teada, millega tagasi saab.
Natuke aega tuli bussi oodata. Seltsiks kaunid vaated. Tegelikult siin on täiesti tavaline pilt Kesk-Euroopa punasest maja katusest.