Prahas Karli Ülikooli botaanikaaias on kasvamas sidrunipuu

Sidrunipuu vasakul nukas kasvuhoone sissekäigu juures.

Sidrun selline nagu ta on. Nagu näha juuresoleval pildil. Tervitas mind seal kasvuhoone sissepääsu juures. Sidrunid olid loomulikult valmis saanud. Nagu teada on sidrunite valmis saamise aeg novembris. Jõudsingi õigel ajal oktoobri teises pooles. Kaugel novembergi on. Koor paistis olevat päris läikiv. Selle järgi on arusaadav, kas on valmis. Olen ka ise neid korjanud Austraalias. Äsja valminud sidruni mahl on päris kõrvetav. Siin Tšehhimaa kliimas kasvavad või saavad hakkama. Kevad hakkab siin varem ja talv on pehmem kui meil Eestis. Sidruni jaoks loeme selle ikkagi põhja piiriks. 

Selle loo käima tõmbamiseks valisin selle teema. Viimasel ajal kõmu tekitanud see Eesti sidrunitest pilt, mis kuskil Tšehhimaa turul tehti. Paljude jaoks jäi see mõistatuseks. Siin kohal selgitus. Väikeste poodide omanikud on Tšehhis sageli vietnamlased. Nad ei ole kindlasti polüglotid. Need sidrunid on ilmselt Hispaaniast pärit. Kui tšehhi keelt halvasti rääkiv vietnamlane näeb sidruneid, mille päritolumaaks on "España", siis on sarnasem sõna "Estonsko" rohkem kui "Španělsko". Kopeeritud selgitus.

 Seal need vietnamlased on ennast väga hästi sisse seadnud. Selline Sapa nimeline turg ka olemas ja seal linnaosas, mis seal lähedal, on majade peal isegi reklaamid nendekeelsed. Neid on seal palju. Kes Ida-Saksamaale ei jäänud peale Berliini müüri lagunemist, leidsid koha siin Prahas. Eestis olid nad ka tegevad Tartu turu peal 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses. Meile nad ikkagi pidama ei jäänud. Seal Kesk-Euroopas neil teemat ja rahvast rohkem.

Selle supi kõrvale serveeritakse Vietnami emamaal laimi lõigud, aga siin näha sidrunilõigud. Mine sa tea võibolla oli see selline sort kollase koorega. Ühed tsitrused kõik. Siinkohal ei jääks sellel teemal spekuleerima.

Sidrun mis sidrun. Silti ja pilti.

Nüüd lähme nende sidrunite juurest sinna, kus ma seda sidrunipuud nägin. Paar lauset ajalugu ja muidu lugu.

Karli ülikooli botaanikaaed on üks vanemaid botaanikaaedu Tšehhimaal. Asutati 1775 aastal Vlatava jõe vastaskaldale Smichovisse. 1989 aastal koliti üleujutuste tõttu praegusesse asukohta. Botaanikaaia 3,5 ha kasvukohal on 5000 erinevat taimeliiki kogu maailmast.

Miks kaktustele katust vaja? Tekkis küsimus. Esitasin selle suuremale ringile, aga vastan hiljem. Rohkem olen puude ja põõsaste pidaja.

Subtroopiliste taimede osakond lageda taeva all. Toalill Acuba ületas kõrguse poolest suuremat sõstrapõõsast.

Kesk-Euroopa taimed.

Plaatanipuu täies hiilguses.

Rooside kollektsioonis oli märgata ära õitsemist, aga midagi ikka õitses ka. Need olid siin tõesti võimsad.

Geoloogia park

Botaanikaaia puukool. 

Sellised rododendronid. Nagu vanad head Luua Katawbad.

Kuigi jämedamad ja suuremad kui Luual. 

Harilik astelpihlakas. Päritolu Iraan. Levinud ka Kaukaasias. Meil Eestis üritatud ka seda kasvatada, aga on õitsema saadud. Ei vilju. Viljad on kõvad ja peab neid pikaajaliselt säilitama. Siis on söödavad. Tuntud on sellest tehtud marmelaad.

Maaliline sügispilt.

Toompihlakas. Meil ka tuntud ja võsastub metsa all mõnes kohas. Tšehhid on pannud talle nime ikka päritolu järgi. Enamus liike Põhja-Ameerika päritoluga. Kes elavad Põhja-Ameerikas? Indiaanlased.

Amuuri korgipuu. Seda esineb ka meil. Kaug-Ida värki oli seal küll aga Amuuri värki vähemuses.

Veetaimed olid ka esindatud.

Taimesüstemaatika

Sellist taime kohtas ka seal igal pool haljastuses. Pärit on see taim Kesk ja Lääne-Hiinast. Selline ilupõõsas, millel pilku köidavad sellised sinakaslillakad marjad.

Kolkviitsia ka siin, mida Rootsis paradiisipuuks kutsutakse. Õitseb juunis ja juulis. Sellepärast ei olnud mõtet ülevalt poolt pildistada.

Jaapani krüptomeeria oli ka siin botaanikaaias esindatud.

Siin on neid käbisid lähemalt näha.

Kesk-Euroopa floora. Nii oli kirjas. Kiviktaimla huvilisel tuleb valida külastamiseks sobivam aeg. Kahjuks hakkab mõni taim ennast talve peale sättima. Järgmine kord, aga eks vaatamine on ka selline algsele luukerele liha peale panemine. Sügisene kondikava.

Hõlmikpuu

Olen jõudnud nüüd kasvuhoonesse ja sarvsõnajalgu oli seal erinevaid. Austraalia ajast mäletan, et isegi pargipinkide seljatoel kasvas see taim.

Kakaopuu

Banaanid ei ole veel valmis saanud.

Mõned bambused kasvasid ka sisetingimustes. Kuigi seal kasvavad ka välistingimustes.

Nii suurt ebakrootonit ei ole ma elus näinud.

Kõige kallim puu botaanikaia kogus on Cycad, mille väärtus on 37000 eurot. Lähisugulane hõlmikpuuga. Tuntum Cycad on Saagopalm. Ka seda puud peetakse elavaks fossiiliks. Vanim 250 miljonit aastat.

Ibiskus

Valik Vahemere alpikanne. Seda lille võib Horvaatias metsa all kohata.

Kuradi kartul. Võiks selle kohta öelda. Kartul ja tomat on ka maavitsaliste hulka kuuluv. Teine nimetus on taimel Kuradi õun. Pärit on see taim Lõuna-Aafrikast. Mürgine taim, on üritatud sellest vähiravimit teha, mis ebaõnnestus.

Pottides siin igasuguseid huvitavaid taimi. Kahjuks on mälukaart piiratud. Kindlasti ka aeg sinna juurde. Toon ikka mõne näite allpool.

Kasuaari puu

Levinud Põhja-Austraalias ja Okeaanias. 

Araukaariad

Õitsevad kaktused. Tšehhi keeles tähendab kvetou õitsemist. Mida kõike teada ei saa.

Millises Aafrika piirkonnas need kasvavad. Saab pilti suurendada.

Madagaskari taimestik ja sukulentide maailma sissejuhatus. Oma silm on kuningas.

Kas oled kuskil Tšehhimaal või lõunamaal ei saa aru, aga kui siin sidrunid väljas kasvavad, siis järelikult mõned külmakindlamad palmid ka.

Loorber. Ikka see, mida supi sisse pannakse. 

Selline tüvivorm loorberist. Vaade ülesse.

Rododendronid jäävad kevadiseks silmailuks oma õitsemisega.

Viimane pilk sellisele kitsavõitu botaanikaaiale.

Ronitaimedega saab ära hoida ka võsastumist kui pügada. Ilus punane värv. Kõige eredama värviga taim selles aias. Sügis on käes, aga oli ka palju eredaid ja meeldejäävaid hetki.