Teine päikesepaisteline päev Praha botaanikaaias

Taimede vaatamiseks peab olema aeg ja selleks ajaks oli ka teisel päeval vaja teekond ette võtta. Rahu ei andnud seal asuv Jaapani aed. Hommikul ülesse ja trammiga üks peatus Holešovice metroojaama, kus sai botaanikaaia bussi peale mindud. Meelega läksin kaks peatust enne maha. Tee ääres nägin eelmisel korral mingeid silte ja lihtsalt huvi pärast kõndisin natuke rohkem.

See võiks olla mõnel suvekuul öömajaks. Hea lähedal minna. Kuigi suvel võib see rahvast täis olla. Tavaliselt nii võib olla. Hindu vaadates tundus, et kesklinnas on odavam ööbida.
Seda botaanikaaeda nimetatakse ka Trooja botaanikaaiaks nagu sildi pealt näha. Teine botaanikaaed asub Prahas kesklinnas ja on ülikooli oma.

 Teine majutusasutus ka sarnase nimega.

Kui natuke seda kõike seostada aiandusega, siis tegin pilti ühest haralisest ploomipuust, mis oli kunagi istutatud karavanpargi kõrvale. Üks tuntum sort on `Pissardii`. Kasutusel ka meil haljastuses, aga mitte igal pool ei hakka silma. Seal Tšehhimaal sagedasti kasutusel. Väga universaalselt dekoratiivne puu ja pilkupüüdev oma punast värvi lehestiku poolest. Kevadel õitseb väga ilusasti ja suvi läbi tume kuni sügiseni selline tumepunane lehestik. Vilju ei näinud. Need on ka ilusad punased. Punane alõtša.

Sellistes tingimustes ehitatakse sinna maja. Kalletega peab siin tublisti arvestama. Meil saab ka midagi sellist teha, aga pigem seal kus Munamägi on. Tegelikult ikka meil nii ei tehta. Siin aga kasutatakse selline pind ära.

 Bambused on täiesti tavaline nähtus haljastuses.

Luksuslikud elamised. Ridaelamu või midagi seesugust. 

Tööd viinamarjaistanduses. Marjad olid ära korjatud, käsil oli mingi ehitamine. Kuulda oli seal sama poe juures vene keelega sarnast keelt. Võibolla ukrainlased. 

Olen jõudnud lõpuks kohale. Ja selline piltpostkaart vaatas vastu.

 Maailma kõige kõrgem puu tervitab. Põhja-Ameerika päritolu.

Oleme ikka näinud sellest puust selliseid pilte, kus tunnel on läbi saetud ja nii saavad sealt autod läbi sõita. Kui juhuslikult puu on keset teed kasvanud. Tegemist on ikkagi Mammutipuu ehk Hiidsekvoiaga. Seal tutvustuses on välja lugeda, et mõni puu on ristitud ka kindral Shermani nimeliseks. Sellenimelised tankid meile kõigile tuttavad Teise maailmasõja ajaloost. Lihtne meelde jätta või vihje. Mahult peaaegu 1500 m3. Siin see puu nii suur ei olegi. Mingi suvalise nulu kõrgune kuskil pargis. Kõige kõrgem puu on kasvanud 94,8 meetri kõrguseks. Sugulane elupuuga. Küpressiliste sugukond. Meil keegi entusiast kasvatab seda, aga kas on võtta kuiva suve või lumist talve? Kindlasti ka muid tegureid. Paistab, et valdavaks ei ole meie maal saanud. Tahab ikka rohkem seda soojemat suve ja pikka aega. Selline oletus.

Põhupallid ja kõrvitsad. 

 Kuivanud püsikutel on ka peenras oma võlu.

 Kosmos, kosmos, kosmos. Kõikjal. Endal juba ära õitsenud.

 Ürdipeenrad

Need taimed kasvavad siin tõesti jändrikeks.

 Ilusate pikkade lehtedega villane lodjapuu. Jäi veel täpne nimetus välja uurimata, kindlasti uurin.

 Selline väike ja lihtne Jaapani aeda sissepääs.

 Hall punasel taustal.

 Plaatanist on bonsai pügatud.

Jaapani krüptomeeria ehk sugipuu

Jaapanis püha puu ja ka sealsetes metsades sageli esinev. Peaaegu pool kasutusel olevast puidust on pärit just sugipuust. Kasvab kiiresti, meie saja-aastaste mändide kõrguse saavutab see puu 60-aastaselt.

Siin on kasutatud laiuvat tuhkpuud. See marjadega siin kivist trepi kõrval. Aastaid pead pügama, et saavutada selline ümarus.

Kahtlustan, et siin on kasutatud mingit kontpuu liiki või selle sugulast.

Langenud lehed mõjuvad ka dekoratiivselt. Kole oleks kui mingi lehepuhur seal undaks ja kõik ära rikuks.

Selline mooruspuu. Suurema lehega variant. Siis on siidiussidel rohkem närida.

Pergola Wisteria nimelise ronimisomadustega taimega. Selline pikkade siniste liblikõieliste õisikutega kevadel kuni suve alguseni. Meie maal see ahvatlus nii vägevalt ei kasva.

Sügisel on võimalus siin wisteria kaunu näha.

Sellised kivist teed iseloomulikud Jaapani aedades.

Riigipea istutab puu 2009 aastal. Vaclav Havel oli Tšehhi näitekirjanik ja poliitik. Sametrevolutsiooni juhtfiguur, viimane Tšehhoslovakkia president (1989-1992) ja esimene Tšehhi Vabariigi president (1993-2003).

Kirsipuu on istutanud Vaclav Havel.

Jaapani ebaküdoonia peab olema igas Jaapani aias.

Ilusad hortensiad, mida meil viiakse talveks keldrisse.

Istumise nukk.

Tee läheb siit vahemere taimede osakonda. Selle tee ehitasid kindlasti roomalased. Tegelikult mitte, aga näeb küll selline välja.

Äge vaher

Kõrvitsate üritus toimus siin nädalavahetusel. Kahjuks ei jõudnud vaatama minna. Sellegipoolest erineva kujuga ja värviga. Kõrvitsate maailm on ikka kirju.

Välikohviku ümbrus.

Teine kohvik sealsamas. Seal ka võimalus sees istuda ja vegan menüüga tutvuda.

Ma olen siin või sa oled siin.

Hiline üksildane päevalill.

Siin on ka mesilasi. Kõigile hoiatuseks, võivad ka nõelata. Teistes botaanikaaedades mesilasi ikka ei kohta. Mitte et ainult mesilased oleksid siin olnud, vaid olid ka meetaimed.

Vaarikate aedik.

Pole tegu kiviktaimlaga. Ürdipeenar kasvab maja ees.

Vaade sealt maja eest ikka oma miljonit väärt. Seal ei elatud. Mingeid näitusi või pilte pandi sinna seinale. Allpool on sellised pildid.

Midagi mesilastega seoses.

 Majast allapoole läks selline trepp.

 Siin paistis olevat lausa ürtide puukool. Seal kus näitamise taim vanaks jääb, siis on kohe asenduseks võtta.

Selline näide. Puupakud ja korv keskel. Miks just korv? Kas kujunduslikult sobiv või äkki pandi sinna midagi? Sobib kokku.

Sealt saab linde vaadelda.

Nüüd alustan kõndimist Põhja-Ameerika dendro osakonda. Sealt avaneb hingemattev vaade tervele Praha linnale.

 Kõik jutud ja mida näha on.

Kedagi on näha ka.

Punaseid tammesid on igale poole istutatud ja sellega proovitud edasi anda Põhja-Ameerikat.

Indiaanlased on vist kohal. Paneb arvama, et tegu on Põhja-Ameerikaga. Kuidagi teatraalne tundub. Selles mõttes, et dekoratsioonid on igal pool.

 Kas meil ka need lilled nii vägevaks kasvavad? Olen neid ikka näinud, aga mitte nii kõrgeid.

Eksponeeritud on siin mõlemat taimestikku, mis saavad hakkama Põhja-Ameerika preerias ja kõrbes. Pildil on midagi Yucca taolist. Järelikult siin Tšehhimaa kliimas ei pea selle taimega trikitama nagu meil kiviktaimlas proovida on üritatud.

Selle kõige mulje loomiseks on ka kasutatud raudteeliipreid. Rongiliiklusel oli ka koht metsikus läänes. Tavaliselt ikka millegi ääristamiseks on neid kasutatud ja praktilisel otstarbel.

 Kivid Ameerikast ei ole toodud. Siin Prahas neid kaljusid küllaldaselt.

 Mehhiko ei ole kaugel.

Kui pilt kokku lüüa, siis peaks see siin olema Põhja-Ameerika kõrbetaimestik. Sellele kõrbele eraldatud maa alale oli eraldatud päris suur pind. Liike, sorte leidus ikka rikkalikult. Kui kellegil sukulentide huvi, siis läheb terve päev ära.

Siin tehtud üks suur peenar erinevatest päevaliilia ja võhumõõkade sortidest. Parema ülevaate saab siis, kui siin õitseb. Sügisel kahjuks ära õitsenud. Midagi nagu õitseks ka, aga mõni üksik.

Suur maa-ala oli eraldatud ka pojengidele. Suured põõsad. Ületasid kasvult isegi marjapõõsaid ja olid mulle lõuani. Sügisel lehtede värv oli ka ilus ja kirju. Päris muljetavaldav isegi peale õitsemist.

Leidus istumiseks ka pinke. Meenutasid sellist muinasaegset, tuhande aasta tagust Inglismaad.

 Selline näiteks.

Kevad algab siin magnooliate õitsemisega. Neid oli ka sinna pojengide vahele istutatud.

Põhja sissepääsu juures asuv püsikute peenar ja fotonäitus. 

Need suured puud on kirsipuud. Neid domineerib siin igal pool haljastuses.

Tuliastel on igihaljas ja roosõieliste sugukonda kuuluv. Kasutatakse Kesk ja Lääne-Euroopas hekkides ja soolopõõsana. Sorte on ka kollakamate ja punakamate marjadega. Meil Eestis on proovitud seda kasvatada, aga ei ole kahjuks nii võimas ja vägev. Meil ei ole sellist niiskust nagu tal õigel ajal vaja on. Lehed kuivavad sellel taimel lihtsalt ära. Prahas on talv pehme ja niiskus jõuab õigel ajal lehtedesse. Meil maa külmub ja päike kuivatab lehed ära. Niiskus ei jõua sellepärast sinna ülespoole. 

 Bambus

 Sellised sõnajalad ei ole toalilled siin, mida ma ka Tasmaanias ja Austraalias nägin. Kannatavad isegi miinuskraade. Prahas ikka üle 10 miinuskraadi talvel ei lähe.

 Need vanad plännid ja kastekannud leiavad taaskasutust sellises kompas.



 Kui esialgu taimele maad ei leia, saab ka selliselt potti panna.

Linnaruumis väga teretulnud. Saab alati ära viia, kui jalgu jääb.

Botaanikaaiast saab koju ka metrooga. Kõigepealt tuleb sinna Kobylisy metroojaama bussiga sõita. Sinna on bussiga minnes mitu peatust, aga nii on kiirem variant. Tänaseks taimedest kõik.